Tasakaaluhäired vaevavad suurt hulka inimesi ning kaebuste hulk kasvab vanuse suurenemisega. Vanemas eas suureneb kukkumiste risk, mis tuleneb just pearinglusest ja kartusest liikuda.
Pearinglusi saab jagada kolme gruppi:
1. Healoomuline paroksüsmaalne asendivertiigo
2. Vestibulopaatiad
3. Peaaju kahjustusest tingitud tasakaaluhäired
Peapööritust e. vertiigot 85%-l juhtudest esineb paroksüsmaalset healoomulist asendivertiigot.
Inimene tunneb pea või kehaasendi muutmisel tugevat peapööritust, mis kestab mõned sekundid. Peapööritus tekib nt. kui pikali asendis pöörata peab ühele küljele või pikali asendist tõusta istuma. Healoomulise asendivertiigo tekkepõhjus jääb 95-l % teadmata.
Tähtis on teada, et healoomuline asendivertiigo ei ole põhjustatud peaajutüve või väikeaju kahjustusest, vaid sisekõrvas asuva tasakaalusüsteemi töö häirumisest.
Peapööritus tekib siis, kui sisekõrvas asuva poolringkanalisse satub liivatera sarnane kübemeke (kaltsiumkristallid), mis annavad sisekõrva retseptoritele vale informatsiooni keha ja peaasendi liikumise kohta. Inimestel tekib pea või kehaasendi muutustest lühiaegne peapööritus «karussellitunne”.
Healoomulise asendivertiigo efektiivseks raviks on keha- ja peaasendit muutvad harjutused, mis liigutavad poolringkanalitesse sattunud kristallid sealt ära. Manöövrit sooritab arst või füsioterapeut.
Kui peapööritus tekib elus esmakordselt, siis tuleb pöörduda perearsti või neuroloogi poole.
Ägedast atakist inimesed paranevad tavaliselt paari päevaga, kuid esinema võib jääda posturaalne vertiigo. Seepärast soovitab füsioterapeut ka peale atakke jätkata tasakaalu treenivate harjutustega seni kuni kergemad tasakaaluhäired on kadunud.
2. Vestibulopaatiate korral tekib sisekõrva tasakaalusüsteemi häire, kus pearingluste teke võib olla äge või ka alaäge ning progresseeruda vaikselt (labürintiit, Meniere´i haigus). Kaasneda võivad peavalu, tinnitus, kuulmislangus. Vestibulopaatiad jagatakse akuutseteks, subakuutseteks ja kroonilisteks.
3. Peaaju kahjustusest tingitud tasakaaluhäired- erinevatest kesknärvisüsteemi haigustest tingitud tasakaaluhäired nagu insult, Parkinsoni tõbi jt.
Füsioteraapia eemärgiks on läbi harjutuste parandada inimestel üldist kehalist aktiivsust ja saavutada turvaline liikumine. Parandada igapäevaste tegevuste hakkamasaamist. Vajadusel soovitada ka abivahendeid turvaliseks liikumiseks.
Füsioterapeudi vastuvõtul läbi viidud hindamise põhjal koostatakse patsiendile individuaalne harjutusteprogramm, mida hakatakse järk-järgult täiustama vastavalt patsiendi enesetunde järgi.
Comentários