Rasedus on unikaalne periood naise elus, mil on võimalik kerge vaevaga sisse viia tervisele soodsaid elustiili muudatusi.
WHO juhiste järgi rasedad, kellel pole vastunäidustusi, peaksid olema füüsiliselt aktiivsed kogu raseduse aja. Üldine kehaline aktiivsus aitab paremini toime tulla kehas toimuvate muutustega.
Kes on juba enne rasedust olnud kehaliselt aktiivsed võivad jätkata oma treeningute, kui günekoloogi või ämmaemanda poolt pole vastunäidustusi.
Soovitatakse raseduse ajal vähemalt 150 min. nädalas tegeleda mõõduka koormusega saavutamaks oluline mõju tervisele ning vähendamaks rasedusaegseid riske.
Teaduslikult on tõestatud, et rasedused ajal peaks tegelema nii aeroobse kui ka jõutreeninguga. Lisaks peaks tegema spetsiaalseid harjutusi vaagnapõhjalihastele vähendamaks rasedusaegseid põiehäireid ja kiirendamaks sünnitusjärgset taastumist .
Rasedusaegse treeningu positiivsed mõjud on:
-Paraneb kardiorespiratoorne ehk aeroobne treenitus.
-Paraneb üldine lihastoonus.
-Väheneb valude esinemine alaselja ja vaagnapiirkonnas.
-Väiksem kaaluiive raseduse ajal/väheneb kaalulangus raseduse ajal.
-Väheneb hüpertensiooni ja selle komplikatsioonide risk.
-Väheneb veenilaiendite ja tromboosi tekke risk.
-Langeb gestatsioonidiabeedi esinemise sagedus.
-Paraneb kohanemine rasedusaegsete kehaliste muutustega.
-Väheneb depressiooni esinemine ja paraneb emotsionaalne heaolu.
-Soodustab ettevalmistust sünnituseks.
-Toetab sünnitusjärgset taastumist.
Raseduse ajal pöördutakse sageli füsioterapeudi vastuvõtule valude tõttu. Kõige sagedasemad valud esinevad alaseljas, häbemeliiduse piirkonnas ja randmetes. Valude korral saab füsioteraput soovitada ergonoomilised asendid, abivahendeid ning õpetada selgeks kodused harjutused, mis aitavad valusid leevendada.
Raseduse lõpu poole annab füsioteraput nõu, kuidas valmistuda sünnituseks ja kuidas alustada harjutustega kohe peale sünnitust!
Comments